Monthly Archives: august 2013

Kui mahe on mahe?

See on küsimus, mis aeg-ajalt ikka kerkib vestlustes, et kui mahe see mahe siis ikkagi on ja millal oma porgandit-kapsast mahedaks võib nimetada. Kui porgandile väetist pole pannud, kas siis ongi mahe? Nii ja naa. Internetikeskkond www.elavtoit.com’i jõuavad üsna tihti sellised müügikuulutused, et müüa mahedalt kasvatatud seda ja toda.  Minu meelest on selline kuulutus eksitav, palju õigem oleks öelda “on kasvatatud mahetootmise nõudeid järgides” või muud selle sarnast, sest tunnustatud mahetootjatele esitatavad nõuded on palju karmimad hõlmates lisaks väetamisele ja umbrohutõrjele nõudeid ka mullaviljakuse säilitamiseks ja parandamiseks, mullaproovide tegemiseks, viljavahelduse rakendamiseks jne. Tunnustatud mahetootja mitte ainult ei kasvata oma saaki mahedana, vaid peab hea seisma ka selle eest, et puhas elukeskkond säiliks järgmistele põlvkondadele.

Mahepõllumajanduslik ehk ökoloogiline põllumajandus on tootmissüsteem, mis ühendab parimad keskkonnasõbralikud tavad, bioloogilise mitmekesisuse soodustamise, loodusvarade säilitamise, loomadele kõrgete heaolustandardite kohaldamise ning on kooskõlas tarbijate eelistustega. seega on mahepõllumajandusel mitmekordne ühiskondlik roll – ühelt poolt pakub see kvaliteetset ja tervislikku toitu ja teiselt poolt üldisi hüvesid, toetades keskkonnakaitset, loomade heaolu ning maaelu arengut. Mahepõllumajandus ei ole niivõrd põllumajanduse üks haru kuivõrd eluviis :)

 

Mahe- ehk ökoloogilise põllumajanduse olulisemad põhimõtted taime- ja loomakasvatuses:

-mullaviljakuse säilitamiseks ja suurendamiseks antakse mulda piisavalt orgaanilist ainet, soodustatakse mulla bioloogilist aktiivsust ning haritakse seda sobival viisil ja optimaalsel ajal. Mulla toitainevarusid täiendatakse liblikõieliste poolt seotud lämmastiku ja orgaaniliste väetistega, püütakse takistada toitainete kadu;

-mineraalset lämmastikväetist ei kasutata;

-valdavalt kasutatakse ennetavaid, looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodeid;

-rakendatakse sobivaid külvikordi, kasvatatakse kahjustuskindlamaid sorte, soodustatakse kahjustajate looduslike vaenlaste (nt röövtoidulised putukad) esinemist. Vajadusel võetakse appi otsene tõrje (nt mehaaniline umbrohutõrje, biotõrje);

-soodustatakse elustiku mitmekesisust kui tootmisprotsessi olulist tuge;

-peetakse tähtsaks loomade heaolu. Loomad saavad loomulikult käituda (nt sead tuhnida, kanad siblida), pääsevad karjamaale või vabaõhualale ja söövad mahesööta. Hormoonpreparaate loomade kasvu ja toodangu suurendamiseks ning sünteetilisi ravimeid haiguste ennetuseks ei kasutata.

-loomade arv hoitakse tasakaalus põllumajandusmaa suurusega;

-keelatud on geneetiliselt muundatud organismide (GMO), GMOdest või GMOdega toodetud toodete kasutamine;

-mahetootmise alustamise järel rakendub üleminekuaeg, mil tuleb järgida mahepõllumajanduse nõudeid, kuid oma toodangut veel mahetootena märgistada ei saa;

-vesiviljelus peab põhinema säästlikul majandamisel;

-saaduste korjamine looduslikelt aladelt ei tohi kahjustada looduskeskkonna stabiilsust ega liikide säilimist kogumispiirkonnas.

(ww.pma.agri.ee/index.php?id=104&sub=128&sub2=300)

 

Share Button

Kõik-kõik on uus septembrikuus!

Ei, kalender ei ole vale, ei ole september ja kõik ei ole ka uus. Kaevasime hoopis oma vana blogi välja. Ikka küsitakse, et mis te seal maal teete ja kuidas läheb ja mis uut on ja kuna küsijate arv muudkui kasvab, siis tuleb üha tihedamini kimbatust tunda, et ei mäleta, kellele mis infokild viimati jagatud sai ehk mis siis kellegi jaoks uus on. Elu maal käib umbes samas tempos nagu laeva köögis ehk siis uut tuleb igapäevaselt nii palju peale, et hommikused sündmused õhtuks tuhmuvad ja vahest jääd isegi mõtlema, et kas see või teine asi juhtus nüüd hommikul või eile või hoopis üleeile.

Viimased juhtumised on siis sellised:

Ühtlasi alustasime sügistöödega. Ei võtnud kartulit :) hoopis pea- ja rooma salat sai välja lavadesse istutatud ja kui ilmataat vähegi lahkust üles näitab, siis peaks nad septembri lõpuks realiseerimisküpsed olema.

Ilmataadi lahkusele loodan kohe südamest, sest minu eksperiment porgandiga vajaks väga sellist soojapoolset ja pikka sügist. Jah, ma tean, et normaalsed inimesed külvavad porgandit aprillis-mais. Külvasin minagi, aga erinevate asjaolude kokkulangevuse tõttu tuli juuli alguses korduskülv teha. Ja nüüd jääb ainult loota, et mõni porgandi moodigi asi sinna kasvada jõuab :)

 

 

Share Button