Monthly Archives: september 2014

3:0…

Tegelikult oleks ausam öelda -3:0, sest jah, taaskord kavaldas ilm mu üle. Kolmandat aastat järjest. Olin valvel, jälgisin ilmaprognoose, aga ikkagi sain vastu näppe. Ehk siis mitte ükski asukohapõhistest prognoosidest (ei Norra yr.no, Venemaa gismeteo.ru, ega EMHI) ei lubanud meile enamat kui paariks tunniks vastu hommikut 0-kraadi. Reaalsus oli see, et hommikul kell 8 oli maa valge ja termomeeter näitas jonnakalt -3 kraadi, nulli jõudsime pool 11 koos päikesega. Öö oli siis veelgi jahedam, sest kasvuhoone termomeeter mõõtis madalaimaks näiduks -2,9, aga kasvuhoone ja välisõhu erinevus on 2-3 kraadi. Mis ma ikka öelda oskan…oleks ju kütnud, kui oleks teadnud, kell 8 õhtul oli õues +3 ja kasvuhoones +7. Noh, igatahes ütles 2/3 kasvuhoonerahvast selle nalja peale koostöölepingu üles, mida ei saa neile pahaks panna. Kui hommikul sotsiaalmeedia kubises postitustest a la ahh, kui ilus karge sügishommik, siis mina…lugesin “laipu”. See sügisene esimene öökülm tuli siis nüüd kolmandat korda järjest minu jaoks ootamatult. Hmmh, huvitav mitu korda ma veel sama reha otsa astun?! Täiesti mõistetavatel põhjustel ei ole tänases postituses ühtegi pilti, sest see, mida minu silmad nägema pidid, oli nii trööstitu pilt, et seda jäädvustama käsi ei tõusnud. Eks nädala jooksul selgub, kas ja kui palju ellujääjaid oli, siis peaks kahjustused taimedel ilusti näha olema. Praegu on küll tuju ikka väga null, aga mis teha, enda lihtsameelsus, usu veel prognoose…

Share Button

Grupp itaallasi…

…sadas õuele teisipäeval, so 9.septembril. Vahelduseks oli täitsa vahva kuulata oma õuel puhast itaalia keelt :) Kohaliku toidu tootmise ja turustamisega tutvumas käinud umbes kümneliikmeline grupp oli väga siiras ja lõunamaalastele omaselt temperamentseid inimesi tulvil, nii polnud imestada, et härrased lahkudes ka Annil kätt suudlesid :D Igatahes sain oma kohati juba roostesse kippuvat inglise keelt meelde tuletada. Olin miskipärast arvanud, et neil on tõlge eesti-itaalia keelde, aga selgus, et suurem osa valdas ka päris hästi inglise keelt.

Meelde jäi ühe proua küsimus, et kas Eestis on küülikulihale ka oma traditsiooniline retsept? Järgnes detailne kirjeldus, kuidas mingit tükki lõigatakse ja kuidas seda valmistatakse (retsepti oleks pidanud küsima!). Olin sunnitud tõdema, et Eestis on traditsioonilised retseptid küll sealihale ja lambalihale, aga küülikut ei loeta isegi praegu õigeks põllumajandusloomaks. Ja et peaasjalikult käib meil küülik potti ja potiga ahju…

Suures jutustamise tuhinas ma loomulikult pilti teha ei märganud, seega fotosüüdistust postitada ei saa, aga võite uskuda, oli tore ning tundus, et ka neile meeldis, miks muidu külastuseks planeeritud aeg peaaegu poole pikemaks venis ;)

Share Button

Elu on täis üllatusi!

Ja nii ongi. Oli tavapärane augustikuu lõpp, nimekiri tegemist ootavatest töödest muudkui pikenes ja lõppu ei paistnud. Teate küll, kartulivõtt ja sorteerimine, sõnnikuvedu ja niitmine, kanala koristamine ja salatite istutamine ja nii muudkui edasi ning edasi. Oma isiklikus kalendris olin juba paratamatusega leppinud ja arvestasin, et kui ma kõik tehtud saan, siis on sügav oktoober ammu käes. Ja vot siis juhtus midagi täiesti ootamatut.
Ma sain kirja, kus pakuti…abi. No et lihtsalt tuleks ja teeks ja aitaks, kui mulle sobib. Kirja saatja oli mulle tundmata. Eeeee….oot! MIS?!?! Ma ei valeta, kui ma ütlen, et lugesin seda kirja kohe mitu-mitu korda, see tundus lihtsalt ilmvõimatu! Miks peaks keegi tahtma appi tulla, kui tihtilugu ei tulda ka siis, kui paluda… Kahtlesin vaheldumisi oma lugemisoskuses ning teksti mõistmisvõimes. Igaks juhuks siiski vastasin. Õnneks :) Just õnneks, sest augusti viimasel laupäeval tuli Madis ja järgnevad nädal aega möödusid lennates.
Nädalaga sai kartul võetud, sorteeritud ja keldrisse, farm sõnnikust puhtaks, kanala puhtaks, küttematerjal lõigatud ja riita, suurem enamus hoonete ümbrusest puhtaks trimmerdatud ja siis veel miljon pisemat tööd tehtud.
Vahepeal oli tunne, et ma peaksin kuidagi vaiksemalt mõtlema, nii hästi sosinal, sest mitu korda juhtus, et ma ei jõudnud veel lõpuni mõeldagi, kui Madis selle mõtte kinni püüdis ja teoks tegi. Üllatada jõudis ta mind selle nädala jooksul korduvalt ja ainult positiivselt :)
Sellised imelised inimesed on päriselt olemas, siin, Eestis, meie kõrval ja kogu selle igapäevase vingumise taustal, mis pressib sisse nii raadiost kui telekast, nii ajalehest kui arvutist, on see ääretult toetav teadmine. Kuni siiras headus elab meie endi hulgas, ei ole maailm hukas :)
Ma loodan, et see nädal meie juures ei olnud maapealne põrgu, kuigi marakratid näitasid, milleks nad võimelised on. Kõik oli nii ootamatu, et planeerimist ja mõtlemist ei olnud ning kõik läks täpselt nagu läks. Eks ma olin ju WWOOFist (World Wide Opporturnities on Organic Farms) ennegi teadlik, väidetavalt olime seal nimekirjas täitsa olemas, aga ma pole siiani suutnud meenutada ajahetke, millal ma meie talu sinna listi panin… Mitte et ma kahetseks, vaid tundub, et vanadus hakkab tulema ja mälu alt vedama :p

Igatahes mõjus Madise külaskäik mulle umbes samamoodi, nagu arvutile restart – uued ja osalt ka taasavastatud mõtted ning ideed, plaanid ning palju selgem nägemus sellest, mida ma siin siis lõppude lõpuks teen ja kuhu ma välja tahaks jõuda…
Nii et olge ettevaatlikud oma soovidega, sest need võivad täituda! Mina olen oma järgmise soovi juba soovinud ;)

20140906-235408.jpg

Share Button