3:0…

Tegelikult oleks ausam öelda -3:0, sest jah, taaskord kavaldas ilm mu üle. Kolmandat aastat järjest. Olin valvel, jälgisin ilmaprognoose, aga ikkagi sain vastu näppe. Ehk siis mitte ükski asukohapõhistest prognoosidest (ei Norra yr.no, Venemaa gismeteo.ru, ega EMHI) ei lubanud meile enamat kui paariks tunniks vastu hommikut 0-kraadi. Reaalsus oli see, et hommikul kell 8 oli maa valge ja termomeeter näitas jonnakalt -3 kraadi, nulli jõudsime pool 11 koos päikesega. Öö oli siis veelgi jahedam, sest kasvuhoone termomeeter mõõtis madalaimaks näiduks -2,9, aga kasvuhoone ja välisõhu erinevus on 2-3 kraadi. Mis ma ikka öelda oskan…oleks ju kütnud, kui oleks teadnud, kell 8 õhtul oli õues +3 ja kasvuhoones +7. Noh, igatahes ütles 2/3 kasvuhoonerahvast selle nalja peale koostöölepingu üles, mida ei saa neile pahaks panna. Kui hommikul sotsiaalmeedia kubises postitustest a la ahh, kui ilus karge sügishommik, siis mina…lugesin “laipu”. See sügisene esimene öökülm tuli siis nüüd kolmandat korda järjest minu jaoks ootamatult. Hmmh, huvitav mitu korda ma veel sama reha otsa astun?! Täiesti mõistetavatel põhjustel ei ole tänases postituses ühtegi pilti, sest see, mida minu silmad nägema pidid, oli nii trööstitu pilt, et seda jäädvustama käsi ei tõusnud. Eks nädala jooksul selgub, kas ja kui palju ellujääjaid oli, siis peaks kahjustused taimedel ilusti näha olema. Praegu on küll tuju ikka väga null, aga mis teha, enda lihtsameelsus, usu veel prognoose…