Category Archives: aastaring

Suur suvelõpusoe

Tjahh…ei saa minust kunagi sellist korralikku ja regulaarset blogijat. Mitte et see eesmärk oleks olnud, aga vähemalt on see nüüd fakt. Kõik on ju lihtne, kui mind ei ole siin, siis olen ma aias. Või põllul. Või kasvuhoones. Või farmis. Peab ikka tõsine vihmaperiood olema, et ma tuppa ja arvuti taha jõuaks, aga vihmaga pole tänavu priisata olnud. On olnud pisut kergem, kui aasta tagasi, kuid siiski on kastmise seltsis üksjagu aega veedetud. Nii et ei mingit arvutit ega blogimist. Vähemalt mitte nii kaua, kui ma endale isikliku sekretäri saan, kes kaasas kõnnib ja mu mõtted arvutisse toksib, sest jah, rääkida/dikteerida saan ma küll, kui mul just midagi hammaste vahel ei ole (sidumisnööri või kipsinuga, oksakääre või tont teab mida).

Aga kirjutama tõi mind täna küll ilm, kuid üldse mitte vihma tõttu, vaid oma tavatu õhtusoojaga. No Eestis on see ikka üksjagu sündmus, kui minusugune külmavares saab 25.augustit ära saata lühikeste varrukatega terrassil võrkkiiges istudes ja seda ilma, et külmatunnetki tekiks. No võibolla, kui oleks tunnikese veel istunud, võibolla oleks siis kõhe hakanud, aga võibolla ka mitte, termomeeter näitas uskumatut 21,5 soojakraadi :) Augustis veab tihti, kui päeval sellist numbrit näed, aga öösel…mmmmm…mõnus! Päevane +30 varjus oli muidugi kõike muud kui mõnus, aga see on hoopi teine teema. Tiksusin seal siis sedasi ja kuulasin ööd, ritsikad siristavad praegusel ajal nii kõvasti, et ega suurt enamat ei kuulegi. Tuulehoog tõi eemalt flokside ja petuuniate lõhna. Mõtlesin oma tehtud ja ikka-veel-tegemata tööde peale, st kui tegemata asjade loetelu liiga pikaks hakkas venima, mõtlesin hoopis nende asjade peale, mis valmis said. Sirvisin mälus viimaste päevade sündmusi, kui üks armas neljajalgne pereliige traagiliselt lahkus ja kiikasin silmanurgast väikest triibulist karvakera, kes esimese ööpäeva meie juures oma uues kodus veetis ning õndsalt diivani peal keras oma päevast puhkas…Ja tõdesin, et nii kurb või pidulik see ka ei tundu, on tegemist ilmselt selle kalendriaasta viimase suvesooja ööga ehk siis edasi läheb ainult külmemaks ja pimedamaks. Meie laiuskraadi eripära, vaevalt jõuad ära harjuda, et päev on pikk ja teha jõuab nii palju-nii palju, kui äkki selgub, et on käes jälle see pimedate õhtute aeg ning kogu päevaplaan tuleb taas hommikusele graafikule üle viia. Nii et valmistume jõuludeks ;)

Share Button

Künniaeg on käes!

Sain eile kätte oma uue mänguasja.

HOSS double wheel hoe

Ja tänane tõeliselt soe ning päikeseline kevadpäev sobib lihtsalt ideaalselt mängimiseks ;)
HOSS in action!

HOSS kultivaatoriga

Share Button

Plirts-plärts, käes on märts!

Niimoodi kuidagi sujuvalt on teine tulnud jah. Kuna talvepuhkus jäi põhimõtteliselt vahele, siis on kevadised toimetused koos kevadiste ilmadega usinasti sisse murdnud. Nojahh, selliste ilmadega, nagu täna, kui sajab laia lumeollust, tahaks muidugi pigem vatiteki üle pea tõmmata ja teeselda sügavat talveund… Aga ei saab! Kui ikka lumikellukesed vabariigi sünnipäevaks maa seest välja poevad, ei saa kuidagi veenda ennast selles, et talv on. Mina ei saa :) Ja kui sisse lipsavad päevad, kus ongi +5…+7 kraadi sooja ja päike särab, siis ongi järg oksakääride ja murureha käes.

Tänase päeva tähtsündmus oli muidugi kaks saabunud seemnepakki, millel ma kohe hommikul postkontoris järel käisin. Ei-ei, mitte nii, et üks pakk porgandiseemet ja teine pakk peediseemet. Ikka kaks PAKKI, mis sisaldasid endas ohtralt pisemaid pakke, kus kokku oli ikka paaaaaalju seemneid! Ahhhhh, kuidas näpud sügelevad, hea meelega läheks külvaks kõik korraga maha :D

Kõige rohkem ootasin just neid:

kurk ja kale

Ehk siis valged kurgid ja tumerohelised lehtkapsad, njämmm!

Ja mitte vähem neid silmarõõme:

peedid

Tuleb värviline suvi, taaskord. Seniks paitage silma ja kõrva kevadiste häältega.

 

Share Button

Talveunes ärganud…

Ei olnud talve, ei olnud und, seega ei olnud ka kusagilt ärgata :) Kui tavaliselt on aasta lõpud ja uued algused näinud välja ikka rütmis, et detsembri lõpuks tõmbame otsad kokku ehk farmis on ainult põhikari, keldris ainult oma varud ja nii ongi, siis sel korral läks kõik absoluutselt teisiti. Ma ei ütle, et see teisiti on halvasti, see on lihtsalt…teisiti :) Ja seda ilma minupoolse initsiatiivita. Inimene planeerib, jumal juhib. Igal juhul juhtis ta nii, et esimesed poegimised tulid juba 18.jaanuaril, päev hiljem külvasin maitsetaimi (basiilik, tüümian, salvei), praegu ootan pikisilmi selleri ja paprika tärkamist ja esimesed rooma salati taimed tahavad juba kohevarsti kasvuhoonesse kolida. Esimesed kanamammad istuvad munade otsas ja veel sel nädalal lähevad vutimunad inkubaatorisse… Ja tomatid ootavad külvamist… Ja nii edasi :)

See pisuke pime aeg, mis jaanuaris ja veebruaris oli ja mida ennevanasti talveks nimetati, see möödus metsas küttepuid tehes ja õhtul toas mööda interneti seemnekaubamajasid kolades uue hooaja plaane tehes. Küttepuude tegemine on selline multifunktsionaalne tegevus :) Esiteks saab metsale uue hingamise ja väljanägemise, teiseks saab toa soojaks (maal on jah selline värk, et pole ei tsentraalkütet ega tsentraalkanalisatsiooni, kui ise ennast ei liiguta, siis tuba soojaks ei lähe ja oma jama tuleb ka endal ära koristada), kolmandaks saab lõket teha, mis on vaieldamatult laste lemmiktegevus :) ja viimaks võib siia ritta lisada ka üldfüüsilise treeningu. Igasugune ühistegevus, koos toimetamine ja kõige sellega kaasnev nn värske-õhu-mürgitus on lisaväärtused. Loomulikult küpsetasime me lõkketuha sees ka kartuleid! Millal Sina viimati üksi pimedas metsas suure lõkke ääres istusid ja selle praksumist kuulasid ning vaatasid, kuidas sädemed taevasse lendasid? :)

 

 

Share Button

Lumesadu, lumesadu, kuhu sügis kadus?!

Avastasin ennast…detsembrist. Kuhu november jäi, ei oskagi öelda. Otsa sai. Mis seal salata, november ja detsember on minu jaoks aasta kaks kõige raskemat kuud. Ükskõik kui väga ma ka ei püüaks neid positiivseks ja toredaks mõelda. Mul on puudus päikesest. Mul pole midagi lühenevate päevade ja vahest ka paduhallide vihma/lumeilmade vastu, aga kui ikka nädalate viisi ei ole päikest ja siis ka piilub vaid korraks pilvede vahelt, siis mulle, suvelapsele, on see liig mis liig. Ei, mul ei tule sügismasendust ega depressiooni, mulle lihtsalt ei meeldi. Mine või palmi alla päikest otsima. Eks november oligi suuresti selline kohanemise aeg. No et kõik olulisemad tegevused tuleb ära teha päeva esimeses pooles. Sest teine on lihtsalt pime. Sundpuhkus. Mis ma siis ära tehtud sain… Mmmmm… Farmi sain puhtaks, taaskord. Kasvuhoone peaaegu uueks hooajaks stardivalmis. No peaaegu, sest tegelikult oleks seal 1-2 “päeva” veel nokitsemist, aga praegu ei tõmba sinna küll mingi väega. Põld on tühi ja küntud. Viimasega kaasnes muidugi tore üllatuskingitus ehk siis keset põldu ilutseb nüüd üks suur kivijurakas, mis adraga maa seest välja ujus ja mis tuleb sealt ära saada, millalgi…kuidagi…

Novembris tuli meile farmi ka üks muhe uus nägu juurde, isane viini sinine Aurelius.

aurelius

Kaotasin südame sellele tõule mõned aastad tagasi Saaremaal küülikupidajate suvepäevadel no ja näedsa siiani kandsin endaga kaasas. Nüüd saan juba oma farmis paitada. Äraütlemata muheda olemisega tegelane, uudishimulik ja sotsiaalne pealekauba. Mine tea, äkki otsin talle tõupuhta proua ka kevadel :)

Esimeseks advendiks, mis oli 30.novembril, saime maa valgeks. Ma ei ütleks, et mingi hirmus suur jõulutunne oleks sisse tulnud, aga eks see valge maa selline omamoodi aja märk ole, et üks aasta hakkab jälle vaikselt otsa saama… Eks siis tegime alguse ära, et maitse suhu saada ;)

Päikest teile kõigile!

talvepäike

Share Button

Sügisesel lainel

Minu jaoks ongi sügav sügis ehk siis päevad on täidetud sellega, et usinasti põldu tühjendada, umbes nagu hamster. Täna oli jälle üks selline päev, kus sai hoolega põllu vahet kärutatud, saagiks selline kraam, mis vahetult müüki ei jõua, munade ja küülikute kaudu aga küll ehk siis suhkrupeet.

suhkrupeet

Arvestades kogu seda suhteliselt keerulist kasvuperioodi, ei saa saagi üle nuriseda. Kõige suurem boonus seisneb muidugi lehtedes, mis on esmane ja väga hea söödamaterjal. Nii kui kärutäie pealsetega farmi jõuan, nii on kogu koosseis püsti ja ootab, millal nende kord jõuab, et hambad mahlastesse-magusatesse peedilehtedesse lüüa :) Ja kõik, mis on vähegi kahtlasema väärtusega, mullane või muidu hädine ning küülikutele söötmist ei kannata, jõuab kanadele, kes selle üle sugugi vähem ei rõõmusta. Prouadel parasjagu sulgimine käsil ja vitamiinid-mineraalid vägagi teretulnud.

Õues on praegu ilus ja kuldne sügis, vahtrad-haavad veel kenasti punasekirjud ka sinna juurde. Päikesega on nagu on, aga selle eest on mõnusalt soe olnud, mis mulle täiesti arusaadavatel põhjustel vägagi meeldib.

sügis

Kauaks nii jääb, ei oska öelda, aga tundub, et järgmine külmalaine ei lase ennast kaua oodata, prognoosid ähvardavad täitsa arvestatavate miinuskraadidega.

Share Button

Vat ei anna alla!

Kuigi see nädala tagune ootamatu öökülm oli löök allapoole vööd ja kuulus keelatud võtete kategooriasse, siiski on täna tunne, et vot mitte ei vannu alla sügisele, vot kiusu pärast :) Kuigi kasvuhoones ei ole veel jätkuvalt vaatamisväärset pilti, siis vähemalt õues on kangelasi, kes küll tänu katteloorile, aga siiski sellest ehmatusest üle said ning mõnuga kasvamist naudivad.

pak choi

mizuna

Eks mul kasvuhoonega ole muidugi ka oma väike plaan veel, kuna lausa talve lähema kuu aja jooksul veel ei lubata (jah, lubata! jälle ma oma prognoosidega…). Noh, eks vahepeal on öise kütmise osas ka jälle kerge kiirkursus võetud ning asi käppa harjutatud, nii et kui lausa -10 ei tule, siis võib sellest plaanist veel asjagi saada. Võib, kui ma jõuan. Näiteks põllu peetidest-porganditest-kapsastest-kaalikatest-naeristest puhtaks teha. Haaaa! Kui juulis oli tunne, et selle kuuma ja kuivaga ei kasva seal peale kartulimardikate ja maakirpude suurt midagi, siis nüüd tundub, et ikka kasvas ja enamgi veel. Või maasikapeenrad valmis saada… Eeeee, jah, jälle mul on tunne, et mind on liiga vähe.

Share Button

3:0…

Tegelikult oleks ausam öelda -3:0, sest jah, taaskord kavaldas ilm mu üle. Kolmandat aastat järjest. Olin valvel, jälgisin ilmaprognoose, aga ikkagi sain vastu näppe. Ehk siis mitte ükski asukohapõhistest prognoosidest (ei Norra yr.no, Venemaa gismeteo.ru, ega EMHI) ei lubanud meile enamat kui paariks tunniks vastu hommikut 0-kraadi. Reaalsus oli see, et hommikul kell 8 oli maa valge ja termomeeter näitas jonnakalt -3 kraadi, nulli jõudsime pool 11 koos päikesega. Öö oli siis veelgi jahedam, sest kasvuhoone termomeeter mõõtis madalaimaks näiduks -2,9, aga kasvuhoone ja välisõhu erinevus on 2-3 kraadi. Mis ma ikka öelda oskan…oleks ju kütnud, kui oleks teadnud, kell 8 õhtul oli õues +3 ja kasvuhoones +7. Noh, igatahes ütles 2/3 kasvuhoonerahvast selle nalja peale koostöölepingu üles, mida ei saa neile pahaks panna. Kui hommikul sotsiaalmeedia kubises postitustest a la ahh, kui ilus karge sügishommik, siis mina…lugesin “laipu”. See sügisene esimene öökülm tuli siis nüüd kolmandat korda järjest minu jaoks ootamatult. Hmmh, huvitav mitu korda ma veel sama reha otsa astun?! Täiesti mõistetavatel põhjustel ei ole tänases postituses ühtegi pilti, sest see, mida minu silmad nägema pidid, oli nii trööstitu pilt, et seda jäädvustama käsi ei tõusnud. Eks nädala jooksul selgub, kas ja kui palju ellujääjaid oli, siis peaks kahjustused taimedel ilusti näha olema. Praegu on küll tuju ikka väga null, aga mis teha, enda lihtsameelsus, usu veel prognoose…

Share Button

Elu on täis üllatusi!

Ja nii ongi. Oli tavapärane augustikuu lõpp, nimekiri tegemist ootavatest töödest muudkui pikenes ja lõppu ei paistnud. Teate küll, kartulivõtt ja sorteerimine, sõnnikuvedu ja niitmine, kanala koristamine ja salatite istutamine ja nii muudkui edasi ning edasi. Oma isiklikus kalendris olin juba paratamatusega leppinud ja arvestasin, et kui ma kõik tehtud saan, siis on sügav oktoober ammu käes. Ja vot siis juhtus midagi täiesti ootamatut.
Ma sain kirja, kus pakuti…abi. No et lihtsalt tuleks ja teeks ja aitaks, kui mulle sobib. Kirja saatja oli mulle tundmata. Eeeee….oot! MIS?!?! Ma ei valeta, kui ma ütlen, et lugesin seda kirja kohe mitu-mitu korda, see tundus lihtsalt ilmvõimatu! Miks peaks keegi tahtma appi tulla, kui tihtilugu ei tulda ka siis, kui paluda… Kahtlesin vaheldumisi oma lugemisoskuses ning teksti mõistmisvõimes. Igaks juhuks siiski vastasin. Õnneks :) Just õnneks, sest augusti viimasel laupäeval tuli Madis ja järgnevad nädal aega möödusid lennates.
Nädalaga sai kartul võetud, sorteeritud ja keldrisse, farm sõnnikust puhtaks, kanala puhtaks, küttematerjal lõigatud ja riita, suurem enamus hoonete ümbrusest puhtaks trimmerdatud ja siis veel miljon pisemat tööd tehtud.
Vahepeal oli tunne, et ma peaksin kuidagi vaiksemalt mõtlema, nii hästi sosinal, sest mitu korda juhtus, et ma ei jõudnud veel lõpuni mõeldagi, kui Madis selle mõtte kinni püüdis ja teoks tegi. Üllatada jõudis ta mind selle nädala jooksul korduvalt ja ainult positiivselt :)
Sellised imelised inimesed on päriselt olemas, siin, Eestis, meie kõrval ja kogu selle igapäevase vingumise taustal, mis pressib sisse nii raadiost kui telekast, nii ajalehest kui arvutist, on see ääretult toetav teadmine. Kuni siiras headus elab meie endi hulgas, ei ole maailm hukas :)
Ma loodan, et see nädal meie juures ei olnud maapealne põrgu, kuigi marakratid näitasid, milleks nad võimelised on. Kõik oli nii ootamatu, et planeerimist ja mõtlemist ei olnud ning kõik läks täpselt nagu läks. Eks ma olin ju WWOOFist (World Wide Opporturnities on Organic Farms) ennegi teadlik, väidetavalt olime seal nimekirjas täitsa olemas, aga ma pole siiani suutnud meenutada ajahetke, millal ma meie talu sinna listi panin… Mitte et ma kahetseks, vaid tundub, et vanadus hakkab tulema ja mälu alt vedama :p

Igatahes mõjus Madise külaskäik mulle umbes samamoodi, nagu arvutile restart – uued ja osalt ka taasavastatud mõtted ning ideed, plaanid ning palju selgem nägemus sellest, mida ma siin siis lõppude lõpuks teen ja kuhu ma välja tahaks jõuda…
Nii et olge ettevaatlikud oma soovidega, sest need võivad täituda! Mina olen oma järgmise soovi juba soovinud ;)

20140906-235408.jpg

Share Button

Vihm – lõpuks ometi!

Tuli, kaua laskis ennast oodata küll. Ma ei ütle tänavuse suve kohta midagi halba, lastel ja puhkajatel oli lõbu laialt, soe ilm ja soe vesi piiramatult saadaval, aga korra nädalas oleks ühe sahmaka vihma küll tahtnud…
Selle eest sadas eile õhtul ja öösel ning isegi täna saime kerge äikesevihma. Erinevalt kahest juulikuu sabinast oli seekord ikka päris vihm! Käisin põllul olukorda hindamas ja isegi eilne kõige kurvemas seisus päevalill oli tänaseks ennast sirgu ajanud :) Nii annab vaikselt loota, et vähemalt peedipoisid ja porgandid kosuda veel jõuavad.

peediassortii.jpg

Share Button