Category Archives: köögiviljad

Künniaeg on käes!

Sain eile kätte oma uue mänguasja.

HOSS double wheel hoe

Ja tänane tõeliselt soe ning päikeseline kevadpäev sobib lihtsalt ideaalselt mängimiseks ;)
HOSS in action!

HOSS kultivaatoriga

Share Button

Plirts-plärts, käes on märts!

Niimoodi kuidagi sujuvalt on teine tulnud jah. Kuna talvepuhkus jäi põhimõtteliselt vahele, siis on kevadised toimetused koos kevadiste ilmadega usinasti sisse murdnud. Nojahh, selliste ilmadega, nagu täna, kui sajab laia lumeollust, tahaks muidugi pigem vatiteki üle pea tõmmata ja teeselda sügavat talveund… Aga ei saab! Kui ikka lumikellukesed vabariigi sünnipäevaks maa seest välja poevad, ei saa kuidagi veenda ennast selles, et talv on. Mina ei saa :) Ja kui sisse lipsavad päevad, kus ongi +5…+7 kraadi sooja ja päike särab, siis ongi järg oksakääride ja murureha käes.

Tänase päeva tähtsündmus oli muidugi kaks saabunud seemnepakki, millel ma kohe hommikul postkontoris järel käisin. Ei-ei, mitte nii, et üks pakk porgandiseemet ja teine pakk peediseemet. Ikka kaks PAKKI, mis sisaldasid endas ohtralt pisemaid pakke, kus kokku oli ikka paaaaaalju seemneid! Ahhhhh, kuidas näpud sügelevad, hea meelega läheks külvaks kõik korraga maha :D

Kõige rohkem ootasin just neid:

kurk ja kale

Ehk siis valged kurgid ja tumerohelised lehtkapsad, njämmm!

Ja mitte vähem neid silmarõõme:

peedid

Tuleb värviline suvi, taaskord. Seniks paitage silma ja kõrva kevadiste häältega.

 

Share Button

Sügisesel lainel

Minu jaoks ongi sügav sügis ehk siis päevad on täidetud sellega, et usinasti põldu tühjendada, umbes nagu hamster. Täna oli jälle üks selline päev, kus sai hoolega põllu vahet kärutatud, saagiks selline kraam, mis vahetult müüki ei jõua, munade ja küülikute kaudu aga küll ehk siis suhkrupeet.

suhkrupeet

Arvestades kogu seda suhteliselt keerulist kasvuperioodi, ei saa saagi üle nuriseda. Kõige suurem boonus seisneb muidugi lehtedes, mis on esmane ja väga hea söödamaterjal. Nii kui kärutäie pealsetega farmi jõuan, nii on kogu koosseis püsti ja ootab, millal nende kord jõuab, et hambad mahlastesse-magusatesse peedilehtedesse lüüa :) Ja kõik, mis on vähegi kahtlasema väärtusega, mullane või muidu hädine ning küülikutele söötmist ei kannata, jõuab kanadele, kes selle üle sugugi vähem ei rõõmusta. Prouadel parasjagu sulgimine käsil ja vitamiinid-mineraalid vägagi teretulnud.

Õues on praegu ilus ja kuldne sügis, vahtrad-haavad veel kenasti punasekirjud ka sinna juurde. Päikesega on nagu on, aga selle eest on mõnusalt soe olnud, mis mulle täiesti arusaadavatel põhjustel vägagi meeldib.

sügis

Kauaks nii jääb, ei oska öelda, aga tundub, et järgmine külmalaine ei lase ennast kaua oodata, prognoosid ähvardavad täitsa arvestatavate miinuskraadidega.

Share Button

Vat ei anna alla!

Kuigi see nädala tagune ootamatu öökülm oli löök allapoole vööd ja kuulus keelatud võtete kategooriasse, siiski on täna tunne, et vot mitte ei vannu alla sügisele, vot kiusu pärast :) Kuigi kasvuhoones ei ole veel jätkuvalt vaatamisväärset pilti, siis vähemalt õues on kangelasi, kes küll tänu katteloorile, aga siiski sellest ehmatusest üle said ning mõnuga kasvamist naudivad.

pak choi

mizuna

Eks mul kasvuhoonega ole muidugi ka oma väike plaan veel, kuna lausa talve lähema kuu aja jooksul veel ei lubata (jah, lubata! jälle ma oma prognoosidega…). Noh, eks vahepeal on öise kütmise osas ka jälle kerge kiirkursus võetud ning asi käppa harjutatud, nii et kui lausa -10 ei tule, siis võib sellest plaanist veel asjagi saada. Võib, kui ma jõuan. Näiteks põllu peetidest-porganditest-kapsastest-kaalikatest-naeristest puhtaks teha. Haaaa! Kui juulis oli tunne, et selle kuuma ja kuivaga ei kasva seal peale kartulimardikate ja maakirpude suurt midagi, siis nüüd tundub, et ikka kasvas ja enamgi veel. Või maasikapeenrad valmis saada… Eeeee, jah, jälle mul on tunne, et mind on liiga vähe.

Share Button

3:0…

Tegelikult oleks ausam öelda -3:0, sest jah, taaskord kavaldas ilm mu üle. Kolmandat aastat järjest. Olin valvel, jälgisin ilmaprognoose, aga ikkagi sain vastu näppe. Ehk siis mitte ükski asukohapõhistest prognoosidest (ei Norra yr.no, Venemaa gismeteo.ru, ega EMHI) ei lubanud meile enamat kui paariks tunniks vastu hommikut 0-kraadi. Reaalsus oli see, et hommikul kell 8 oli maa valge ja termomeeter näitas jonnakalt -3 kraadi, nulli jõudsime pool 11 koos päikesega. Öö oli siis veelgi jahedam, sest kasvuhoone termomeeter mõõtis madalaimaks näiduks -2,9, aga kasvuhoone ja välisõhu erinevus on 2-3 kraadi. Mis ma ikka öelda oskan…oleks ju kütnud, kui oleks teadnud, kell 8 õhtul oli õues +3 ja kasvuhoones +7. Noh, igatahes ütles 2/3 kasvuhoonerahvast selle nalja peale koostöölepingu üles, mida ei saa neile pahaks panna. Kui hommikul sotsiaalmeedia kubises postitustest a la ahh, kui ilus karge sügishommik, siis mina…lugesin “laipu”. See sügisene esimene öökülm tuli siis nüüd kolmandat korda järjest minu jaoks ootamatult. Hmmh, huvitav mitu korda ma veel sama reha otsa astun?! Täiesti mõistetavatel põhjustel ei ole tänases postituses ühtegi pilti, sest see, mida minu silmad nägema pidid, oli nii trööstitu pilt, et seda jäädvustama käsi ei tõusnud. Eks nädala jooksul selgub, kas ja kui palju ellujääjaid oli, siis peaks kahjustused taimedel ilusti näha olema. Praegu on küll tuju ikka väga null, aga mis teha, enda lihtsameelsus, usu veel prognoose…

Share Button

Elu on täis üllatusi!

Ja nii ongi. Oli tavapärane augustikuu lõpp, nimekiri tegemist ootavatest töödest muudkui pikenes ja lõppu ei paistnud. Teate küll, kartulivõtt ja sorteerimine, sõnnikuvedu ja niitmine, kanala koristamine ja salatite istutamine ja nii muudkui edasi ning edasi. Oma isiklikus kalendris olin juba paratamatusega leppinud ja arvestasin, et kui ma kõik tehtud saan, siis on sügav oktoober ammu käes. Ja vot siis juhtus midagi täiesti ootamatut.
Ma sain kirja, kus pakuti…abi. No et lihtsalt tuleks ja teeks ja aitaks, kui mulle sobib. Kirja saatja oli mulle tundmata. Eeeee….oot! MIS?!?! Ma ei valeta, kui ma ütlen, et lugesin seda kirja kohe mitu-mitu korda, see tundus lihtsalt ilmvõimatu! Miks peaks keegi tahtma appi tulla, kui tihtilugu ei tulda ka siis, kui paluda… Kahtlesin vaheldumisi oma lugemisoskuses ning teksti mõistmisvõimes. Igaks juhuks siiski vastasin. Õnneks :) Just õnneks, sest augusti viimasel laupäeval tuli Madis ja järgnevad nädal aega möödusid lennates.
Nädalaga sai kartul võetud, sorteeritud ja keldrisse, farm sõnnikust puhtaks, kanala puhtaks, küttematerjal lõigatud ja riita, suurem enamus hoonete ümbrusest puhtaks trimmerdatud ja siis veel miljon pisemat tööd tehtud.
Vahepeal oli tunne, et ma peaksin kuidagi vaiksemalt mõtlema, nii hästi sosinal, sest mitu korda juhtus, et ma ei jõudnud veel lõpuni mõeldagi, kui Madis selle mõtte kinni püüdis ja teoks tegi. Üllatada jõudis ta mind selle nädala jooksul korduvalt ja ainult positiivselt :)
Sellised imelised inimesed on päriselt olemas, siin, Eestis, meie kõrval ja kogu selle igapäevase vingumise taustal, mis pressib sisse nii raadiost kui telekast, nii ajalehest kui arvutist, on see ääretult toetav teadmine. Kuni siiras headus elab meie endi hulgas, ei ole maailm hukas :)
Ma loodan, et see nädal meie juures ei olnud maapealne põrgu, kuigi marakratid näitasid, milleks nad võimelised on. Kõik oli nii ootamatu, et planeerimist ja mõtlemist ei olnud ning kõik läks täpselt nagu läks. Eks ma olin ju WWOOFist (World Wide Opporturnities on Organic Farms) ennegi teadlik, väidetavalt olime seal nimekirjas täitsa olemas, aga ma pole siiani suutnud meenutada ajahetke, millal ma meie talu sinna listi panin… Mitte et ma kahetseks, vaid tundub, et vanadus hakkab tulema ja mälu alt vedama :p

Igatahes mõjus Madise külaskäik mulle umbes samamoodi, nagu arvutile restart – uued ja osalt ka taasavastatud mõtted ning ideed, plaanid ning palju selgem nägemus sellest, mida ma siin siis lõppude lõpuks teen ja kuhu ma välja tahaks jõuda…
Nii et olge ettevaatlikud oma soovidega, sest need võivad täituda! Mina olen oma järgmise soovi juba soovinud ;)

20140906-235408.jpg

Share Button

Vihm – lõpuks ometi!

Tuli, kaua laskis ennast oodata küll. Ma ei ütle tänavuse suve kohta midagi halba, lastel ja puhkajatel oli lõbu laialt, soe ilm ja soe vesi piiramatult saadaval, aga korra nädalas oleks ühe sahmaka vihma küll tahtnud…
Selle eest sadas eile õhtul ja öösel ning isegi täna saime kerge äikesevihma. Erinevalt kahest juulikuu sabinast oli seekord ikka päris vihm! Käisin põllul olukorda hindamas ja isegi eilne kõige kurvemas seisus päevalill oli tänaseks ennast sirgu ajanud :) Nii annab vaikselt loota, et vähemalt peedipoisid ja porgandid kosuda veel jõuavad.

peediassortii.jpg

Share Button

Kui tervet rehkendust ei jõua, tee pool

Või umbes nii. Ehk siis, kui tervet peenart korraga ei jõua, tee pool. Tehtud.

Salatipeenar

Kogupikkus 57 meetrit, hetkel siis pool tekstiilmultšiga kaetud ja salatid istutatud. Seesama kurikuulus Eesti Sordiseemne frillice tüüpi jääsalat Klausia :) Täitsa kena lollo rosso. Teise poole peale kolivad ilmselt järgmise ringi pak choi esindajad ja no nädala pärast siis need lollo rossod, mida ma nii ehk nii külvasin. Tjahhh.

Sattusin tänase vihmailma tõttu koos telefoniga kasvuhoonesse, tulemusena sündis ülevaade:

 

 

Paprika

Paprika2

Share Button

Elu käib… Nagu laeva köögis!

Kohati tuleb selline kerge hullumaja tunne peale küll, kui kõik asjad tahavad korraga juhtuda. Igatahes peale mõnepäevast vehklemist, loendamatuid telefonikõnesid ja meilivahetust olen ma jõudnud sinna, et hoolimata asjaolust, et Eesti Sordiseemne poest ostetud frillice tüüpi salati seemnest (pead mitte moodustav roheline jääsalat) sirgus hoopis lollo rosso tüüpi salat (punane säbruline lehtsalat) ja lollo rosso oli mul nagunii külvatud, on organiseeritud nii kattematerjal kogu selle punase lehtsalati peenrale kui ka uued ja seekord loodetavasti õiged frillice tüüpi salati seemned. Loomulikult ei tule nad enam Eesti Sordiseemnest :) Nemad jäid nüüd uurima ja otsima, kuidas nii sai juhtuda, edu neile! Minu jaoks kaotatud aega nad nagunii tagasi anda ei saa, viisakas oleks ju kliendile ehk mulle saamata jäänud tulu kompenseerida, aga Eestis ei ole see komme just tugevalt juurdunud. Kui minu tekstiilmultš nüüd kohale jõuab, siis hakkan ma homme tegema ajalugu ehk oma elu pikimat salatipeenart, mis saab olema nii ca 54 meetrit pikk! Kõik minu kõrgpeenrad on juba salateid täis ehk siis ainus loogiline jätk on põllule laieneda.

See on see koht, kus tahaks öelda: olge ettevaatlikud oma unistustega, sest need võivad täituda! Neid kordi on olnud kaugelt rohkem kui üks, mil ma olen öelnud, et oh, küll ma teeks ja oleks, KUI… Nüüd hakkab üha enam tunduma, et see KUI on kõrgemalt poolt eest ära võetud, justkui tahetaks öelda, aga palun, TEE! Ja siis vaatad endale peegli ees otsa ja mõtled, et kas ma siis seda tahtsingi?! Praegu on see vastus küll kindel JAH, sest puhta toidu kasvatamine on mind mitu aega võlunud. Ja mis saaks olla toredam, kui teha seda, mis meeldib ja kui sellest teistele ka rõõmu ja tulu tõuseb, siis enamat ei oskagi tahta.

Share Button

Kadunud papagoi tagasitulek

No tegelikult ei ole kadunud, täitsa olemas, aga õues :) Kui miski kadunud on, siis need kaks kuud siit vahepealt, aprill ja mai. Tõdesin täna, et minust ei saa vist kunagi sellist korralikku blogijat, kes postitab ja regulaarselt ja sisukalt… Võiks ju, aga kui mina arvuti taga olen, kes siis külvab ja istutab, kastab ja niidab ja kõike muud teeb? Kui just mõni vabatahtlik ennast appi ei paku, nii et mina teen ja dikteerin ja tema kirjutab. See variant võiks isegi töötada. Näiteks tegin pilte, kui esimesed salatid kasvuhoonesse said istutatud ja siis, kui nad parajas kasvuhoos olid. Aga kui ma täna viimaks kirjutamiseni jõudsin, siis jah, enamus neist on juba kasvuhoonest lahkunud. Ja nii ongi.

Kui kuu aega tagasi oli kasvuhoone selline ilus madal roheline vaip, kaetud erinevate salatitega, siis tänasel päeval hakkab pilt ruumiliseks muutuma – tomatid-kurgid õitsevad, paprikad samuti, taimed aga juba nii suured, et toestamiseks nööridega üles seotud. Esimesed kurgid krõbistasime paar päeva tagasi ära või noh, hea et ühe otsast ampsata sain :) Nagu mu vanim laps kommenteeris peale seda, kui ma temaga kassile kasvuhoonest muru tuppa saatsin: sa oled kassi ka taimetoitlaseks õpetanud! Kass magas jumala rahulikult, aga nagu ma muru maha panin, nii ärkas üles ja tuli heina näksima. See ei ole normaalne!

No tegelikult on see ju väga normaalne, aga seda ma ei hakanud seletama, lihtsalt tema reaktsioon oli nii hindamatu, et tegi kohe tuju heaks ;)

Tegelikult saabunud nädalane kehv suusailm, no kuidas teisiti nimetada seda +7 kraadi ja seenevihma, on mõneti täitsa kosutav. Kõik ei õitse nii kiiresti ära, loodus ei torma meeletu kiirusega ja õues jõuab isegi midagi teha. Kui on ikka 29 kraadi sooja, siis kasvuhoonesse ja põllule ei kipu, lihtsalt ei jaksa. Basseinis on palju parem. Lastel oli muidugi raske mõista, et mis mõttes me ei tormagi kohe teki alt õue ja basseini, et tuleb hoopis kummikud-kampsunid selga panna…

Aga selle eest sai täna istutatud, salateid ja kapsaid. Ikka nii, et lehtkapsast ja hiina kapsast, punast kapsast ja hapenduskapsast. Ja lõppu ei jõudnud, isegi poole peale mitte ehk siis homme istutan edasi, rooskapsast ja nuikapsast ning kui ma eriti tubli olen, siis kindlasti veel midagi. Ainus, mida temperatuur ürna ükskõikseks jätab, on heintaimed. Kui ikka kaks päeva järjest niita, küll muruniidukiga, küll trimmeriga ja teise päeva õhtuks ei ole veel ring peal, aga võib tõdeda, et esimesest otsast võiks uuesti alustada, siis on küll tunne, et oleks võinud hoopis kaks päeva midagi muud ja otstarbekamat teha. Samas on teada, et ega see enne juulikuud muutu ehk siis kuni sinnani saab palju niita :)

Share Button