Category Archives: küülikud

Lumesadu, lumesadu, kuhu sügis kadus?!

Avastasin ennast…detsembrist. Kuhu november jäi, ei oskagi öelda. Otsa sai. Mis seal salata, november ja detsember on minu jaoks aasta kaks kõige raskemat kuud. Ükskõik kui väga ma ka ei püüaks neid positiivseks ja toredaks mõelda. Mul on puudus päikesest. Mul pole midagi lühenevate päevade ja vahest ka paduhallide vihma/lumeilmade vastu, aga kui ikka nädalate viisi ei ole päikest ja siis ka piilub vaid korraks pilvede vahelt, siis mulle, suvelapsele, on see liig mis liig. Ei, mul ei tule sügismasendust ega depressiooni, mulle lihtsalt ei meeldi. Mine või palmi alla päikest otsima. Eks november oligi suuresti selline kohanemise aeg. No et kõik olulisemad tegevused tuleb ära teha päeva esimeses pooles. Sest teine on lihtsalt pime. Sundpuhkus. Mis ma siis ära tehtud sain… Mmmmm… Farmi sain puhtaks, taaskord. Kasvuhoone peaaegu uueks hooajaks stardivalmis. No peaaegu, sest tegelikult oleks seal 1-2 “päeva” veel nokitsemist, aga praegu ei tõmba sinna küll mingi väega. Põld on tühi ja küntud. Viimasega kaasnes muidugi tore üllatuskingitus ehk siis keset põldu ilutseb nüüd üks suur kivijurakas, mis adraga maa seest välja ujus ja mis tuleb sealt ära saada, millalgi…kuidagi…

Novembris tuli meile farmi ka üks muhe uus nägu juurde, isane viini sinine Aurelius.

aurelius

Kaotasin südame sellele tõule mõned aastad tagasi Saaremaal küülikupidajate suvepäevadel no ja näedsa siiani kandsin endaga kaasas. Nüüd saan juba oma farmis paitada. Äraütlemata muheda olemisega tegelane, uudishimulik ja sotsiaalne pealekauba. Mine tea, äkki otsin talle tõupuhta proua ka kevadel :)

Esimeseks advendiks, mis oli 30.novembril, saime maa valgeks. Ma ei ütleks, et mingi hirmus suur jõulutunne oleks sisse tulnud, aga eks see valge maa selline omamoodi aja märk ole, et üks aasta hakkab jälle vaikselt otsa saama… Eks siis tegime alguse ära, et maitse suhu saada ;)

Päikest teile kõigile!

talvepäike

Share Button

Tibusid loetakse sügisel

Tänavu läks tegelikult sedapidi, et tibudeni ei jõudnudki. Kevadel oli tunne, et ei ole nagu otsest vajadust, et on järelkasvu piisavalt. Siis osteti ootamatult terve rida noorlinde ära, plaaniväliselt. Ei olnud südant ära ka öelda, kui inimene säravil silmil ja õhevil kanu paitas :) Nojahh. Ja siis tundus, et on aega, siis polnud kukke kodus, siis olid ilmad tapvalt kuumad, siis oli sada muud asja teha ja lõpuks oli juba hilja.

Aga selle eest võib lugeda teisi armsaid tegelasi, näiteks selliseid ;)

jänkulapsed

See on minu tänavune prooviprojekt ehk mis juhtub, kui emmeks on tšintšilja hiidküüliku ja tšintšilja reksi ristand ning isaks puhtatõuline tšehhi albiino. Kuniks tuleb aeg põhjalikult hinnata kaaluiivet ja muud taolist, on nad lihtsalt armsad vaadata ja lastele rõõmuks paitada ;)

Share Button

Grupp itaallasi…

…sadas õuele teisipäeval, so 9.septembril. Vahelduseks oli täitsa vahva kuulata oma õuel puhast itaalia keelt :) Kohaliku toidu tootmise ja turustamisega tutvumas käinud umbes kümneliikmeline grupp oli väga siiras ja lõunamaalastele omaselt temperamentseid inimesi tulvil, nii polnud imestada, et härrased lahkudes ka Annil kätt suudlesid :D Igatahes sain oma kohati juba roostesse kippuvat inglise keelt meelde tuletada. Olin miskipärast arvanud, et neil on tõlge eesti-itaalia keelde, aga selgus, et suurem osa valdas ka päris hästi inglise keelt.

Meelde jäi ühe proua küsimus, et kas Eestis on küülikulihale ka oma traditsiooniline retsept? Järgnes detailne kirjeldus, kuidas mingit tükki lõigatakse ja kuidas seda valmistatakse (retsepti oleks pidanud küsima!). Olin sunnitud tõdema, et Eestis on traditsioonilised retseptid küll sealihale ja lambalihale, aga küülikut ei loeta isegi praegu õigeks põllumajandusloomaks. Ja et peaasjalikult käib meil küülik potti ja potiga ahju…

Suures jutustamise tuhinas ma loomulikult pilti teha ei märganud, seega fotosüüdistust postitada ei saa, aga võite uskuda, oli tore ning tundus, et ka neile meeldis, miks muidu külastuseks planeeritud aeg peaaegu poole pikemaks venis ;)

Share Button

Käib töö ja vile koos

Tuleb tunnistada, et äärmiselt tore on see ilmataadi kompensatsioonipakett ehk siis kui aasta tagasi sulasid üle meetrised hanged alles aprilli lõpus ja kohe tuli põhimõtteliselt suvi, siis tänavu oli talve nii umbes-täpselt kolm nädalat, lund kõige rohkem 10 cm ja nüüd on ammu kevad. Ei ole sellist suurt ja sooja kevadet veel, aga terve märts on olnud selline mõnus ja suhteliselt tahe, lapsed lippavad kevadiselt õues ringi, viimastel päevadel juba paljakäsi. Aasta tagasi võis sellest vaid unistada :) Lumikellukesed õitsesid juba veebruari lõpus ja see mõnepäevane valge ollus ja külmakraadid, mis vahepeal külas käisid, ei teinud neile häda. Sinililled ja märtsikellukesed täies hoos, pungad paisuvad iga päevaga ja kõik kevadekuulutajad on ka koju tagasi lennanud – sookured, kuldnokad, lõokesed, hanedest-luikedest rääkimata. Mõnus on.

Kui eelmisel aastal sai ka kasvuhoones varakult alustatud, siis tänavu mängin laiska-Liisut :) Esiteks ei lubata ka aprilliks mingit stabiilsust ilma osas, külmemad ja sajusemad perioodid vaheldumisi soojematega ehk siis tuleks päris palju kütta, et taimehakatised ellu jääksid. Teiseks ei ole ma erinevate asjaolude kokkulangemise tõttu seal veel peenraidki lõpuni valmis saanud teha. Aga see kõik ei tähenda, nagu mitte midagi poleks tehtud. Paprikad on juba esimesi pärislehti kasvatamas ja paar päeva tagasi sai ka esimesed salatikülvid tehtud. Pilt abikaasa ehitatud ettekasvatusruumist (no et ma ikka kogu elamist taime- ja külvikastidega üle ei koormaks).

ettekasvatusruum

Selline natuke Alice Imedemaal värk, et nii kui sinna nina pistan, nii on hopsti tunnike jälle möödas :) Aga rooma salat, jääsalat, peasalat, lehtsinep, pak choi on endale juba kodu seal leidnud, mõned artišokid ka, täna peaksid mulda jõudma nuikapsad, hiina kapsad, kristall-lõunalilled ja tomatid, kui ma suudan viimaste osas selgusele jõuda, milliseid ja kui palju. Baklažaanid kolisid sisse koos oma majaga, täna lähevad ka paprikad teiste sekka, sest seal on temperatuur ühtlasem ja valgustus parem kui toas aknalaual. Kui väga hästi läheb, siis jõuab lähipäevil kohale ka LED taimelamp pisikeste seemikute kasvu toetama.

No ja eks ma sinna kasvuhoonesse müttama jõuan ka, ükspäe’.

Teistel rinnetel on muutusi olnud vaid nii palju, et küülikufarmis on esimene poegimiste ring üsna edukalt möödas. Tänavu jäid kõik pesakonnad ellu ja täiskoosseisus ära ei külmunud, nagu aasta tagasi, aga eks jahedate ööde tõttu mõned väljalangejad ikka olid. Sinna pole ka parata, sest vastsündinud ja mõnepäevased küülikubeebid on ikka üksjagu abitud, kui nad kogemata emme tissi otsa liiga kauaks jäävad ja emmega koos pesast eemale satuvad. Õnneks kasvavad nad peaaegu silmnähtavalt ja saavad varsti pessa tagasi ronimisega ilusti hakkama. Enne järgmist paaritamiste ringi tuleb aga vaktsiinid ära teha, et uuele sääsehooajale rahulikuma südamega vastu minna.

Share Button

Küülikupojad

[nggallery id=3]

Share Button

Värske küülikuliha

Homme on võimalik saada värsket küülikuliha. Soovijatel palun teada anda emaili või telefoni teel.

Share Button