Elu on täis üllatusi!

Ja nii ongi. Oli tavapärane augustikuu lõpp, nimekiri tegemist ootavatest töödest muudkui pikenes ja lõppu ei paistnud. Teate küll, kartulivõtt ja sorteerimine, sõnnikuvedu ja niitmine, kanala koristamine ja salatite istutamine ja nii muudkui edasi ning edasi. Oma isiklikus kalendris olin juba paratamatusega leppinud ja arvestasin, et kui ma kõik tehtud saan, siis on sügav oktoober ammu käes. Ja vot siis juhtus midagi täiesti ootamatut.
Ma sain kirja, kus pakuti…abi. No et lihtsalt tuleks ja teeks ja aitaks, kui mulle sobib. Kirja saatja oli mulle tundmata. Eeeee….oot! MIS?!?! Ma ei valeta, kui ma ütlen, et lugesin seda kirja kohe mitu-mitu korda, see tundus lihtsalt ilmvõimatu! Miks peaks keegi tahtma appi tulla, kui tihtilugu ei tulda ka siis, kui paluda… Kahtlesin vaheldumisi oma lugemisoskuses ning teksti mõistmisvõimes. Igaks juhuks siiski vastasin. Õnneks :) Just õnneks, sest augusti viimasel laupäeval tuli Madis ja järgnevad nädal aega möödusid lennates.
Nädalaga sai kartul võetud, sorteeritud ja keldrisse, farm sõnnikust puhtaks, kanala puhtaks, küttematerjal lõigatud ja riita, suurem enamus hoonete ümbrusest puhtaks trimmerdatud ja siis veel miljon pisemat tööd tehtud.
Vahepeal oli tunne, et ma peaksin kuidagi vaiksemalt mõtlema, nii hästi sosinal, sest mitu korda juhtus, et ma ei jõudnud veel lõpuni mõeldagi, kui Madis selle mõtte kinni püüdis ja teoks tegi. Üllatada jõudis ta mind selle nädala jooksul korduvalt ja ainult positiivselt :)
Sellised imelised inimesed on päriselt olemas, siin, Eestis, meie kõrval ja kogu selle igapäevase vingumise taustal, mis pressib sisse nii raadiost kui telekast, nii ajalehest kui arvutist, on see ääretult toetav teadmine. Kuni siiras headus elab meie endi hulgas, ei ole maailm hukas :)
Ma loodan, et see nädal meie juures ei olnud maapealne põrgu, kuigi marakratid näitasid, milleks nad võimelised on. Kõik oli nii ootamatu, et planeerimist ja mõtlemist ei olnud ning kõik läks täpselt nagu läks. Eks ma olin ju WWOOFist (World Wide Opporturnities on Organic Farms) ennegi teadlik, väidetavalt olime seal nimekirjas täitsa olemas, aga ma pole siiani suutnud meenutada ajahetke, millal ma meie talu sinna listi panin… Mitte et ma kahetseks, vaid tundub, et vanadus hakkab tulema ja mälu alt vedama :p

Igatahes mõjus Madise külaskäik mulle umbes samamoodi, nagu arvutile restart – uued ja osalt ka taasavastatud mõtted ning ideed, plaanid ning palju selgem nägemus sellest, mida ma siin siis lõppude lõpuks teen ja kuhu ma välja tahaks jõuda…
Nii et olge ettevaatlikud oma soovidega, sest need võivad täituda! Mina olen oma järgmise soovi juba soovinud ;)

20140906-235408.jpg

Share Button

Vihm – lõpuks ometi!

Tuli, kaua laskis ennast oodata küll. Ma ei ütle tänavuse suve kohta midagi halba, lastel ja puhkajatel oli lõbu laialt, soe ilm ja soe vesi piiramatult saadaval, aga korra nädalas oleks ühe sahmaka vihma küll tahtnud…
Selle eest sadas eile õhtul ja öösel ning isegi täna saime kerge äikesevihma. Erinevalt kahest juulikuu sabinast oli seekord ikka päris vihm! Käisin põllul olukorda hindamas ja isegi eilne kõige kurvemas seisus päevalill oli tänaseks ennast sirgu ajanud :) Nii annab vaikselt loota, et vähemalt peedipoisid ja porgandid kosuda veel jõuavad.

peediassortii.jpg

Share Button

Suvi!

Lõpuks ta tuli ja jäi. Püsib juba kolmandat nädalat. Kohati hakkab juba närvidele käima :) Tüüpiline eestlane olen, kunagi ei ole piisavalt hea. Tegelikult on tore, soe on, lastel on mõnus, ööd on soojad ja kasvuhoonete uksi ei pea kinni panema, öökülmaoht on kadunud jne. Samas küülikutel on elupalav, terve päeva mängivad surnut, eks nii mõnegi korra olen südamest ehmatanud, et mõni neist ongi kuumarabanduse saanud. Aga ei, siiani püsivad hinges. Kui õues on +26, siis kasvuhoones on +33 ja seda hoolimata sellest, et üks külg ja mõlemad otsad on lahti. Põllu peal on kõrb ja kastma peab praktiliselt iga päev, muru kipub kuivama, salatid õitsema…ja õues jaksab midagi teha kas enne lõunat või päris õhtul :) Nii et sundpuhkus, päikesevannide ja basseinis ligunemise saatel. Tegelikult ei kurda, kokkuvõttes on see tükk maad mõnusam kui juunikuu oma kehva suusailma ja pideva öökülmaohuga.

Ja tomatitele meeldib ;)

viinamarjatomat

Share Button

Juunikuus lumi on maas…

Vat ei teagi, kas selle tuntud laulu sõnad olid prohvetlik ettekuulutus või hakkas laul ilmataadile meeldima, igatahes tänavu sai Eestimaa juunis tõesti lund (meie pääsesime siin lääneservas küll vaid kerge ehmatuse ja rahesahmakaga)! Ja nagu sellest veel vähe oleks olnud, siis said avamaakurgid ööl vastu 28.juunit (!!!) külmakahjustusi… Minu seni kõige nukram kogemus öökülmadega pärines aastast 2010, kui külma nahka läksid kõrvitsataimed ja seda ööl vastu 19.juunit. Tuleb välja, et kogemustepagas vajas värskendust ehk siis edaspidi teab arvestada, et öökülmaoht ei möödu enne 1.juulit… Mnjahh… ja kõige varasemad öökülmad on esinenud augustis, mis annab siis öökülmaohuta perioodi pikkuseks kuu-poolteist… Kui me elaks Lapimaal, ma ei kobiseks üldse, aga ei ela ju! Päris kõike ei jõua ka kogu kasvuperioodi vältel katta ja looritada, ju tuleb siis edaspidi keskenduda nendele kultuuridele, mis öökülma ei karda. Või ehitada SUUR kasvuhoone kogu põllu kohale :D See oleks täitsa tore, saaks ka varajast kartulit aprillis ja kasvataks meloneid ja arbuuse ja…

Share Button

Jaanik

See kõige valgem aeg aastast siis… oh kaunis hetk, oh viibi veel! Tõtt öelda ei igatse veel neid pikki ja pimedaid õhtuid/öid ehk siis läheb jälle nii, nagu igal aastal – jõuad vaevalt ära harjuda, et on palju valget aega ning jõuab nii mõndagi ära teha, kui korraga on jälle pime ja kõik vajalikud päevatoimingud tuleb hommikupoolikusse kuidagi kokku pakkida ning mahutada.

Aga hei, sinnani läheb veel paar kuud aega ja ehk jõuab ka suvesoe enne seda Eestisse!

 

jaanituli 2014

Share Button

Kui tervet rehkendust ei jõua, tee pool

Või umbes nii. Ehk siis, kui tervet peenart korraga ei jõua, tee pool. Tehtud.

Salatipeenar

Kogupikkus 57 meetrit, hetkel siis pool tekstiilmultšiga kaetud ja salatid istutatud. Seesama kurikuulus Eesti Sordiseemne frillice tüüpi jääsalat Klausia :) Täitsa kena lollo rosso. Teise poole peale kolivad ilmselt järgmise ringi pak choi esindajad ja no nädala pärast siis need lollo rossod, mida ma nii ehk nii külvasin. Tjahhh.

Sattusin tänase vihmailma tõttu koos telefoniga kasvuhoonesse, tulemusena sündis ülevaade:

 

 

Paprika

Paprika2

Share Button

Elu käib… Nagu laeva köögis!

Kohati tuleb selline kerge hullumaja tunne peale küll, kui kõik asjad tahavad korraga juhtuda. Igatahes peale mõnepäevast vehklemist, loendamatuid telefonikõnesid ja meilivahetust olen ma jõudnud sinna, et hoolimata asjaolust, et Eesti Sordiseemne poest ostetud frillice tüüpi salati seemnest (pead mitte moodustav roheline jääsalat) sirgus hoopis lollo rosso tüüpi salat (punane säbruline lehtsalat) ja lollo rosso oli mul nagunii külvatud, on organiseeritud nii kattematerjal kogu selle punase lehtsalati peenrale kui ka uued ja seekord loodetavasti õiged frillice tüüpi salati seemned. Loomulikult ei tule nad enam Eesti Sordiseemnest :) Nemad jäid nüüd uurima ja otsima, kuidas nii sai juhtuda, edu neile! Minu jaoks kaotatud aega nad nagunii tagasi anda ei saa, viisakas oleks ju kliendile ehk mulle saamata jäänud tulu kompenseerida, aga Eestis ei ole see komme just tugevalt juurdunud. Kui minu tekstiilmultš nüüd kohale jõuab, siis hakkan ma homme tegema ajalugu ehk oma elu pikimat salatipeenart, mis saab olema nii ca 54 meetrit pikk! Kõik minu kõrgpeenrad on juba salateid täis ehk siis ainus loogiline jätk on põllule laieneda.

See on see koht, kus tahaks öelda: olge ettevaatlikud oma unistustega, sest need võivad täituda! Neid kordi on olnud kaugelt rohkem kui üks, mil ma olen öelnud, et oh, küll ma teeks ja oleks, KUI… Nüüd hakkab üha enam tunduma, et see KUI on kõrgemalt poolt eest ära võetud, justkui tahetaks öelda, aga palun, TEE! Ja siis vaatad endale peegli ees otsa ja mõtled, et kas ma siis seda tahtsingi?! Praegu on see vastus küll kindel JAH, sest puhta toidu kasvatamine on mind mitu aega võlunud. Ja mis saaks olla toredam, kui teha seda, mis meeldib ja kui sellest teistele ka rõõmu ja tulu tõuseb, siis enamat ei oskagi tahta.

Share Button

Kadunud papagoi tagasitulek

No tegelikult ei ole kadunud, täitsa olemas, aga õues :) Kui miski kadunud on, siis need kaks kuud siit vahepealt, aprill ja mai. Tõdesin täna, et minust ei saa vist kunagi sellist korralikku blogijat, kes postitab ja regulaarselt ja sisukalt… Võiks ju, aga kui mina arvuti taga olen, kes siis külvab ja istutab, kastab ja niidab ja kõike muud teeb? Kui just mõni vabatahtlik ennast appi ei paku, nii et mina teen ja dikteerin ja tema kirjutab. See variant võiks isegi töötada. Näiteks tegin pilte, kui esimesed salatid kasvuhoonesse said istutatud ja siis, kui nad parajas kasvuhoos olid. Aga kui ma täna viimaks kirjutamiseni jõudsin, siis jah, enamus neist on juba kasvuhoonest lahkunud. Ja nii ongi.

Kui kuu aega tagasi oli kasvuhoone selline ilus madal roheline vaip, kaetud erinevate salatitega, siis tänasel päeval hakkab pilt ruumiliseks muutuma – tomatid-kurgid õitsevad, paprikad samuti, taimed aga juba nii suured, et toestamiseks nööridega üles seotud. Esimesed kurgid krõbistasime paar päeva tagasi ära või noh, hea et ühe otsast ampsata sain :) Nagu mu vanim laps kommenteeris peale seda, kui ma temaga kassile kasvuhoonest muru tuppa saatsin: sa oled kassi ka taimetoitlaseks õpetanud! Kass magas jumala rahulikult, aga nagu ma muru maha panin, nii ärkas üles ja tuli heina näksima. See ei ole normaalne!

No tegelikult on see ju väga normaalne, aga seda ma ei hakanud seletama, lihtsalt tema reaktsioon oli nii hindamatu, et tegi kohe tuju heaks ;)

Tegelikult saabunud nädalane kehv suusailm, no kuidas teisiti nimetada seda +7 kraadi ja seenevihma, on mõneti täitsa kosutav. Kõik ei õitse nii kiiresti ära, loodus ei torma meeletu kiirusega ja õues jõuab isegi midagi teha. Kui on ikka 29 kraadi sooja, siis kasvuhoonesse ja põllule ei kipu, lihtsalt ei jaksa. Basseinis on palju parem. Lastel oli muidugi raske mõista, et mis mõttes me ei tormagi kohe teki alt õue ja basseini, et tuleb hoopis kummikud-kampsunid selga panna…

Aga selle eest sai täna istutatud, salateid ja kapsaid. Ikka nii, et lehtkapsast ja hiina kapsast, punast kapsast ja hapenduskapsast. Ja lõppu ei jõudnud, isegi poole peale mitte ehk siis homme istutan edasi, rooskapsast ja nuikapsast ning kui ma eriti tubli olen, siis kindlasti veel midagi. Ainus, mida temperatuur ürna ükskõikseks jätab, on heintaimed. Kui ikka kaks päeva järjest niita, küll muruniidukiga, küll trimmeriga ja teise päeva õhtuks ei ole veel ring peal, aga võib tõdeda, et esimesest otsast võiks uuesti alustada, siis on küll tunne, et oleks võinud hoopis kaks päeva midagi muud ja otstarbekamat teha. Samas on teada, et ega see enne juulikuud muutu ehk siis kuni sinnani saab palju niita :)

Share Button

Aprillinaljad

Tegelikult pole üldse naljakas, kui keset suurt kevadet lumi maha sajab! Aga täpselt nii juhtus, meie 1.aprill nägi välja selline:

20140402-161402.jpg

20140402-161434.jpg

20140402-161503.jpg
Eks me siis taaskord kelgutasime ja pidasime lumesõda :) Loomulikult toitsime ka sulelisi sõpru, sest linavästrikud, rästad, metsvindid, põõsalinnud ja teised tegelased olid üksjagu õnnetu olemisega. Otsisid aina lumevabu kohti varvaste soojendamiseks, ilmselt lootuses sealt ka mõnd külmaehmatanud putukat leida.

Share Button

Käib töö ja vile koos

Tuleb tunnistada, et äärmiselt tore on see ilmataadi kompensatsioonipakett ehk siis kui aasta tagasi sulasid üle meetrised hanged alles aprilli lõpus ja kohe tuli põhimõtteliselt suvi, siis tänavu oli talve nii umbes-täpselt kolm nädalat, lund kõige rohkem 10 cm ja nüüd on ammu kevad. Ei ole sellist suurt ja sooja kevadet veel, aga terve märts on olnud selline mõnus ja suhteliselt tahe, lapsed lippavad kevadiselt õues ringi, viimastel päevadel juba paljakäsi. Aasta tagasi võis sellest vaid unistada :) Lumikellukesed õitsesid juba veebruari lõpus ja see mõnepäevane valge ollus ja külmakraadid, mis vahepeal külas käisid, ei teinud neile häda. Sinililled ja märtsikellukesed täies hoos, pungad paisuvad iga päevaga ja kõik kevadekuulutajad on ka koju tagasi lennanud – sookured, kuldnokad, lõokesed, hanedest-luikedest rääkimata. Mõnus on.

Kui eelmisel aastal sai ka kasvuhoones varakult alustatud, siis tänavu mängin laiska-Liisut :) Esiteks ei lubata ka aprilliks mingit stabiilsust ilma osas, külmemad ja sajusemad perioodid vaheldumisi soojematega ehk siis tuleks päris palju kütta, et taimehakatised ellu jääksid. Teiseks ei ole ma erinevate asjaolude kokkulangemise tõttu seal veel peenraidki lõpuni valmis saanud teha. Aga see kõik ei tähenda, nagu mitte midagi poleks tehtud. Paprikad on juba esimesi pärislehti kasvatamas ja paar päeva tagasi sai ka esimesed salatikülvid tehtud. Pilt abikaasa ehitatud ettekasvatusruumist (no et ma ikka kogu elamist taime- ja külvikastidega üle ei koormaks).

ettekasvatusruum

Selline natuke Alice Imedemaal värk, et nii kui sinna nina pistan, nii on hopsti tunnike jälle möödas :) Aga rooma salat, jääsalat, peasalat, lehtsinep, pak choi on endale juba kodu seal leidnud, mõned artišokid ka, täna peaksid mulda jõudma nuikapsad, hiina kapsad, kristall-lõunalilled ja tomatid, kui ma suudan viimaste osas selgusele jõuda, milliseid ja kui palju. Baklažaanid kolisid sisse koos oma majaga, täna lähevad ka paprikad teiste sekka, sest seal on temperatuur ühtlasem ja valgustus parem kui toas aknalaual. Kui väga hästi läheb, siis jõuab lähipäevil kohale ka LED taimelamp pisikeste seemikute kasvu toetama.

No ja eks ma sinna kasvuhoonesse müttama jõuan ka, ükspäe’.

Teistel rinnetel on muutusi olnud vaid nii palju, et küülikufarmis on esimene poegimiste ring üsna edukalt möödas. Tänavu jäid kõik pesakonnad ellu ja täiskoosseisus ära ei külmunud, nagu aasta tagasi, aga eks jahedate ööde tõttu mõned väljalangejad ikka olid. Sinna pole ka parata, sest vastsündinud ja mõnepäevased küülikubeebid on ikka üksjagu abitud, kui nad kogemata emme tissi otsa liiga kauaks jäävad ja emmega koos pesast eemale satuvad. Õnneks kasvavad nad peaaegu silmnähtavalt ja saavad varsti pessa tagasi ronimisega ilusti hakkama. Enne järgmist paaritamiste ringi tuleb aga vaktsiinid ära teha, et uuele sääsehooajale rahulikuma südamega vastu minna.

Share Button