Minu jaoks ongi sügav sügis ehk siis päevad on täidetud sellega, et usinasti põldu tühjendada, umbes nagu hamster. Täna oli jälle üks selline päev, kus sai hoolega põllu vahet kärutatud, saagiks selline kraam, mis vahetult müüki ei jõua, munade ja küülikute kaudu aga küll ehk siis suhkrupeet.
Arvestades kogu seda suhteliselt keerulist kasvuperioodi, ei saa saagi üle nuriseda. Kõige suurem boonus seisneb muidugi lehtedes, mis on esmane ja väga hea söödamaterjal. Nii kui kärutäie pealsetega farmi jõuan, nii on kogu koosseis püsti ja ootab, millal nende kord jõuab, et hambad mahlastesse-magusatesse peedilehtedesse lüüa 🙂 Ja kõik, mis on vähegi kahtlasema väärtusega, mullane või muidu hädine ning küülikutele söötmist ei kannata, jõuab kanadele, kes selle üle sugugi vähem ei rõõmusta. Prouadel parasjagu sulgimine käsil ja vitamiinid-mineraalid vägagi teretulnud.
Õues on praegu ilus ja kuldne sügis, vahtrad-haavad veel kenasti punasekirjud ka sinna juurde. Päikesega on nagu on, aga selle eest on mõnusalt soe olnud, mis mulle täiesti arusaadavatel põhjustel vägagi meeldib.
Kauaks nii jääb, ei oska öelda, aga tundub, et järgmine külmalaine ei lase ennast kaua oodata, prognoosid ähvardavad täitsa arvestatavate miinuskraadidega.