Category Archives: köögiviljad

Käib töö ja vile koos

Tuleb tunnistada, et äärmiselt tore on see ilmataadi kompensatsioonipakett ehk siis kui aasta tagasi sulasid üle meetrised hanged alles aprilli lõpus ja kohe tuli põhimõtteliselt suvi, siis tänavu oli talve nii umbes-täpselt kolm nädalat, lund kõige rohkem 10 cm ja nüüd on ammu kevad. Ei ole sellist suurt ja sooja kevadet veel, aga terve märts on olnud selline mõnus ja suhteliselt tahe, lapsed lippavad kevadiselt õues ringi, viimastel päevadel juba paljakäsi. Aasta tagasi võis sellest vaid unistada :) Lumikellukesed õitsesid juba veebruari lõpus ja see mõnepäevane valge ollus ja külmakraadid, mis vahepeal külas käisid, ei teinud neile häda. Sinililled ja märtsikellukesed täies hoos, pungad paisuvad iga päevaga ja kõik kevadekuulutajad on ka koju tagasi lennanud – sookured, kuldnokad, lõokesed, hanedest-luikedest rääkimata. Mõnus on.

Kui eelmisel aastal sai ka kasvuhoones varakult alustatud, siis tänavu mängin laiska-Liisut :) Esiteks ei lubata ka aprilliks mingit stabiilsust ilma osas, külmemad ja sajusemad perioodid vaheldumisi soojematega ehk siis tuleks päris palju kütta, et taimehakatised ellu jääksid. Teiseks ei ole ma erinevate asjaolude kokkulangemise tõttu seal veel peenraidki lõpuni valmis saanud teha. Aga see kõik ei tähenda, nagu mitte midagi poleks tehtud. Paprikad on juba esimesi pärislehti kasvatamas ja paar päeva tagasi sai ka esimesed salatikülvid tehtud. Pilt abikaasa ehitatud ettekasvatusruumist (no et ma ikka kogu elamist taime- ja külvikastidega üle ei koormaks).

ettekasvatusruum

Selline natuke Alice Imedemaal värk, et nii kui sinna nina pistan, nii on hopsti tunnike jälle möödas :) Aga rooma salat, jääsalat, peasalat, lehtsinep, pak choi on endale juba kodu seal leidnud, mõned artišokid ka, täna peaksid mulda jõudma nuikapsad, hiina kapsad, kristall-lõunalilled ja tomatid, kui ma suudan viimaste osas selgusele jõuda, milliseid ja kui palju. Baklažaanid kolisid sisse koos oma majaga, täna lähevad ka paprikad teiste sekka, sest seal on temperatuur ühtlasem ja valgustus parem kui toas aknalaual. Kui väga hästi läheb, siis jõuab lähipäevil kohale ka LED taimelamp pisikeste seemikute kasvu toetama.

No ja eks ma sinna kasvuhoonesse müttama jõuan ka, ükspäe’.

Teistel rinnetel on muutusi olnud vaid nii palju, et küülikufarmis on esimene poegimiste ring üsna edukalt möödas. Tänavu jäid kõik pesakonnad ellu ja täiskoosseisus ära ei külmunud, nagu aasta tagasi, aga eks jahedate ööde tõttu mõned väljalangejad ikka olid. Sinna pole ka parata, sest vastsündinud ja mõnepäevased küülikubeebid on ikka üksjagu abitud, kui nad kogemata emme tissi otsa liiga kauaks jäävad ja emmega koos pesast eemale satuvad. Õnneks kasvavad nad peaaegu silmnähtavalt ja saavad varsti pessa tagasi ronimisega ilusti hakkama. Enne järgmist paaritamiste ringi tuleb aga vaktsiinid ära teha, et uuele sääsehooajale rahulikuma südamega vastu minna.

Share Button

Oma köögiviljaaed, kas võimatu missioon? 2.osa

Nagu lubatud sai, vaatame, millised võimalused köögivilja kasvatamiseks on juhul, kui isegi peenart kusagile teha ei ole. Sellisel juhul saab kogu aia paigutada erinevatesse anumatesse ja anumad omakorda rõdule-terrassile. Või väikse aia puhul, kus tahaks lihtsalt muru jätta, ka kunstipäraselt sobivasse kohta, konteinerite pluss on just mugav ümberpaigutamise võimalus. Konteiner-aed võib olla väga korralik

korralik konteineraed

või ka parajalt boheemlaslik ning taaskasutav

Boheemlase aed

Võimalusi piirab vaid fantaasia :) Tõsi ta on, et saaki ei saa ehk nii palju, kui põllult, kuid see, mida ise kasvatad, maitseb kindlasti paremini kui Hollandi või Hispaania masstoodang. Mõeldes läbi oma pere vajadused ning pisut planeerides saab kindlasti suure osa kevad-sügisest toidulauast ise katta.

Üldine reegel on see, et mis kasvatab lehti (salatid), talub varju (k.a. põhjapoolne paigutus), kõik, mis õitseb ja viljub, vajab päikest. Päikeseline kasvukoht on ideaalne tomatile, paprikale, kurgile, porgandile, sibulale jne.

Kuna pottides-kastides on taimedel piiratud tingimused, tasub valida korralik istutusmuld, mis oleks paraja fraktsiooniga ja toitainerikas ning turgutada taimi aegajalt loodusliku väetisega, olgu selleks siis kompost või nõgeseleotis vms. Kõige olulisem on meeles pidada siiski seda, et potis kasvavad taimed sõltuvad otseselt Sinust ehk siis ära unusta neid kasta!

Kui horisontaalset pinda ei jagu, võib alati oma aia rajada ka…vertikaalselt :)

tõstetud rippaed

Sealjuures tagumisse ritta ei sobi mitte üksnes tomatid, vaid ka oad, herned, kurgid ja miks mitte kõrvitsad! Vertikaalne “aed” sobib väga kenasti ka rõdule (jah, tõsi ta on, et arvestada tuleks siis ka ümbritseva õhusaastega).

ürdiaed seinal

Kui on tutvusi osavnäppudega, siis see võib olla midagi sellist

vertikaalne aed

Ja kui pole, siis saab ka täitsa ilma hakkama :)

kile taaskasutus

Ja kui juba vahepeal jutt kõrvitsatele läks, siis ka neid on võimalik…mmm…pisut tavatult kasvatada :)

kõrvitsad õhus

Variante on lõputult, Printerest kubiseb fantastilistest ideedest ja kevad sammub üsna tasapisi. Mõnusat juurdlemist-kaalumist ja loomulikult teostamist! Proovi, kuidas tundub ja anna teada, jagame kogemusi kahtlejatega ;)

Share Button

Oma köögiviljaaed, kas võimatu missioon? 1.osa

Varakevad on paras aeg plaane teha, no ikka et mida ja millal külvata, keda ning kuhu istutada. Enda kasvatatu on arvestades tänaseid hindu poes kindlasti tasuv ning tervislik, tead täpselt, kuidas miski kasvas ja millega väetatud-kastetud sai. Tihtilugu muidu pikkade hammastega värsket kraami söövad lapsed on samuti innukalt näksimas seda, mida oma käega ise on kasvatanud.

Ja oi kui tihti ma kuulen seda: mis sul viga, sul hea maa, palju maad, vat mina kasvataks küll, aga mul ei kasva, mina kasvataks ka, aga pole kusagile kasvama panna jne. jne. Kuidas Albert Einstein selle kohta ütleski, et pole vaja 2000 põhjust, kuidas ei saa, piisab sellest ühest, kuidas saab :)

Mida siis ikkagi teha, kui elatakse kohas, kus ei ole need kõige viljakamad Eestimaa mullad, et ongi selline kivine ja kõva ja mulda nagu polekski? Kuidas oleks tõstetud peenarde ja konteineritega? Konteiner kõlab minu kõrvale võõralt, tegelikult pole see ju muud, kui hääääääästi suur pott. Või kast. Või mis iganes muu asi, mille sisse saab mulda panna rohkem kui tavalisse lillepotti. Kui mina oma potipõllundusega alustasin, siis peale kahte esimest labidatäit oli selge, et kaevama mina ei hakka. Eesti kagu osast viljakate ja kivideta muldade juurest Läänemaale sattununa, kus kivi istub kivi otsas, ei tundnud ma küll, et oleksin enda peale nii vihane, et sellist kilplase tööd ette võtta. Ja siis sai leiutatud kompostipeenrad (tuntud ka kui tõstetud peenrad) ning taasavastatud põhupõllundus (ehk permakultuur).

Minu kompostipeenrad (kasutuses siiani) on valmistatud üsna käepärastest vahenditest. Esmalt tuleks leida peenrale sobiv koht, soovitavalt põhja-lõuna suunaline ja päikeseline (täispäikese vajadus sõltub paljuski kasvatatavatest taimedest). Seejärel märkisin maha peenra pikkuse ja laiuse, laius ei peaks olema üle meetri, nii on lihtsam ilma küünitamata hiljem rohida, pikkus vabal valikul :)

kastpeenra ehitus

Palusin abikaasal ehitusjääkidest peenra piirded ühendada, minu puhul kaks lühikest ja kaks pikka lauda. Laotasin peenra alale mitmes kihis ajalehti ja pappi (kui on ehitusest üle jäänud, siis sobib ka geotekstiil), et blokeerida seal rõõmsalt elanud heinamaataimi ja asusin peenart “täitma” – kasutusse läksid kokku riisutud lehed, niidetud rohi, põllu servast leitud kunagine kompostihunnik jne. Kui vana kompostihunnikut pole käepärast võtta, siis saab osta kasvuturvast või musta mulda. Piirded peenrale on vajalikud selleks, et peenar laiali ei vajuks ja vormis püsiks, sobivad tegelikult igasugused äärised, kivid (nii looduslikud kui ehituslikud), oksad jms.

kastpeenar

See on koht, kus võib väga loovalt asjale läheneda ja miks mitte ei võiks selline kast-aed olla ka üks kujunduselement.

kastpeenar kiviaarisega

Millega ma ei arvestanud, oli vesirottide populatsioon ehk siis tegelikult oleks pidanud ajalehekihi alla või peale ka metallvõrgu panema. Ilmselt tuleb see töö kevadel ette võtta, sest ausalt öeldes olen tüdinenud sellest, et peenrad koos taimedega pidevalt läbi tuuseldatakse. Aasta siis oli 2008. Nüüdseks on tekkinud süsteem, kus esimesed komposteerijad on kõrvitsad-suvikõrvitsad-kurgid. Nendele hakkan suve lõpus juba järgmiseks aastaks kasvuvalli tekitama, ikka nii et niidetud muru ja lehed, nüüd juba ka küülikusõnnik, kihiti vaalu. Kevadeks on selle vaalu sügavam sisu juba mõnusalt lagunenud, lisandub veel samu materjale vastavalt saadavusele ja iga taime nö istutuskohta annan labida laius korda labida laius koguse mulda-komposti-kasvuturvast ehk siis mida parasjagu on või ka segu kõigist kolmest. Nii on väiksel taimehakatisel kohe võimalik oma juured kusagile kinnitada ja kui ta sellest mullast välja jõuab juured ajada, siis ootab teda rikkalik komposteeruv toidulaud. Suve jooksul multšin seda peenart enamasti muruniidukist tuleva kraamiga, see kaitseb kuivamise eest, annab niiskust, blokeerib umbrohu ja laguneb juba sügiseks. Peale saagikoristust on lehe-heina-sõnnikuvaalust saanud mulla-kompostipeenar. Edasi on juba vaba valik, kas riisuda see tasaseks ja ongi näiteks juurviljadele sobiv peenar olemas, kasutada seda mulda uutes tõstetud peenardes pealmise kihina, väetamiseks, järgmisel aastal uue vaalu taimedele istutusmullana vms.

Selliste tõstetud peenarde või kompostipeenarde pluss on see, et

*nad on maapinnast kõrgemad ning neid on palju mugavam rohida, selg ei jää kangeks (kõrguse saab edukalt valida enda jaoks mugava, olgu see siis 20 cm või pool meetrit). Kui kasutada poes müüdavaid mullasegusid, siis ilmselt jääb rohimine üldse olemata, sest maapinnas olevad seemned-juured said ju ajalehe või geotekstiiliga blokeeritud ja kuna pinnase kaevamist ei toimu, siis ei saa ka sügavamalt uusi seemneid pinnale kerkida.

*kuna muld on seal viljakas, siis saab taimi istutada/külvata tihedamalt, saab kombineerida ka nii, et kõrgemate taimede alla istutada nö pinnakatjaid, mis ei vaja väga palju valgust, salatid näiteks

*tõstetud peenrad soojenevad kevadel kiiremini ning võimaldavad külvamise-istutamisega alustada tunduvalt varem

*talveks saab peenrad katta musta kile või peenravaibaga, mis kiirendab kevadel mulla soojenemist veelgi

*sellisele peenrale saab lihtsa vaevaga peale panna kaared vms ning tõmmata üle kile või katteloori, tulemuseks minikasvuhoone.

Taimede valimisel ja istutamisel tuleks jälgida seda, et kõige kõrgemad taimed jääksid kõige põhjapoolsemasse otsa (mais, oad, herned jt.), keskmise kasvuga kultuurid keskele (tomatid, kapsad, kõrvitsad jt.) ja kõige lõunapoolsemasse otsa kõige madalama kasvuga (porgandid, peedid, sibulad jt.). Nii ei ole ohtu, et suuremad väiksematele olulise valguse ära varjavad.

Siit saab piiluda ühte võimalikku plaani, mille järgi taimi istutada-paigutada

peenra plaan

http://www.vegetable-gardening-online.com/support-files/4×20-sample-vegetable-garden-plan.pdf

Loomulikult võib terve peenra ka ühekõrguste kultuuridega täita, et üks kastpeenar ongi tomatite ja kõrvitsate, teine peetide-porgandite oma jne. Igaüks vastavalt võimalustele ja vajadustele :)

Tõstetud peenra (ja tegelikult ka konteinerite-kastide-amplite jms.) puhul on oluline jälgida, et see läbi ei kuivaks (oht olemas siis, kui meile peaks mingi ime läbi kuum ja põuane suvi saabuma) ja kasta tuleks pigem hommikupoolikul, sest õhtune kastmine jätab peenra ööseks liialt niiskeks ja kuna öösel temperatuur langeb, siis on kerged tekkima hallitused ning mädanikud.

Konteineritest ja muudest alternatiividest järgmisel korral.

Share Button

Tibusid loetakse sügisel…

Ei, tegelikult ei tule seekord üldse lindudest juttu :) Mõtlesin hoopis tänavusele põllu-aastale tagasivaate teha. Kõige rohkem enda jaoks, aga võibolla on kellelgi veel sellest kunagi abi.

Millalgi õhkasin, et oleks vaid pikk ja soe sügis, et jõuaks mu juulis külvatud juurikad veel sirguda. Noh, praeguseks kõik põllult kokku korjatud ja tuleb tunnistada, et juuli algus on porgandi külvamiseks siiski pisut hiline aeg. Eriti, kui kohe kuu jagu põuda otsa tuleb. Sirgus selliseid pöidlajämedusi küll, no selliseid, mida poes nn Lotte porgandite all müüakse ja Portugalis kasvatatakse, selliseid oli kohe palju. Mahlased ja kärbse kahjustusteta. Aga minu jaoks siiski pisikesed. Küülikud muidugi rõõmustasid :) Mõned kevadisest külvist sirgunud olid küll suured, aga kas lõhki kasvanud või kärbsekahjustustega. Järgmisel aastal läheb porgand jaanipäeval mulda, eks siis näis.

Samas näiteks daikoni rõikale sobis see külviaeg vägagi. Oleks varem külvanud, oleks ilmselt sama probleem, mis pastinaagiga – juurikad 30-40 cm pikad ja nii sügaval, et ei jaksa välja tõmmata. Pastinaagi sort tuleb seega ümarama vastu vahetada, sest ausalt öeldes saagikoristus sel moel, et tuleb labidaga poole meetri sügavust kraavi kaevata, et juurikad tervelt kätte saada…ei lähe kohe mitte.

Kanadele-küülikutele olen juba paar aastat peete kasvatanud, suhkrupeeti ja loomapeeti. Eelmisel suvel sai suhkrupeedilt seemet kogutud. Aga oh üllatust, see, mis seemnetest tänavu sirgus, ei olnud küll suhkrupeet! Kas olid nad suutnud lehtpeediga või punapeediga tolmelda või juhtus mõni muu geneetiline äpardus, igatahes tulemuseks olid eriti suure lehemassiga punaste lehevarte ja roosade juurikatega isendid. Iseloomulik oli ka see, et juurikatel oli ohtralt narmasjuuri ja nad nägid üsna “karvased” välja. Selle suure lehemassi vastu pole mul iseenesest midagi, küülikud rõõmustasid, aga ilmselt tuleb seda seemne-värki korra veel proovida ja rangemates tingimustes. Lihtsalt tahaks suhkrupeedi-laadseid taimi nendest seemnetest saada.

Hoolimata mõnest jahedast ja paarist päris külmast hallaööst, mil termomeetri näit lausa -7 kraadi juurde potsatas, on põllul redist ja rooma salatit ja juba mainitud daikoni rõigast. Kasvuhoonet oleme kütnud ja veel eile korjasin sealt neli kilo tomatit. Kurgid, tõsi küll, lahkusid meie meeldivast seltskonnast. Tänane +12 oli harjumatult soe, kohe palav :)

No ja et elu ikka põnev oleks, siis külvasin täna kasvuhoonesse spinatit. Jälle üks väike eksperiment :) Kasvuhoonest tulles pidin tunnistama, et artišokk on ka paras üllataja. Muidu soojalembene taim, peaks äärmisel juhul vaid -1…-2 kraadi kannatama, aga siiani kobe ja katteloori sai ta ainult nendeks eriti külmadeks öödeks. Neid plaanin välja kaevata ja keldrisse talvituma viia. Lugesin internetiavarustest, et põhimõtteliselt peaks ta käituma nagu daalia ja kevadel õue istutades kenasti õitsema hakkama. Mida ja kuidas nendest delikatessideks peetavatest õitest toiduks valmistada või kuidaspidi neid süüa…eeee…no selle peale mõtlen siis, kui õied olemas. Kui muud ei märka, siis panen vaasi :)

kardi-ehk-hispaania-artisokk-

 

Ja sulelistest siis järgmine kord!

Share Button

Kokkamine sügisel

…on lihtsalt puhas rõõm, sest kõike head ja paremat saab kodust lahkumata potti pista. Sügist sobib alustada millegi mõnusaga, miks mitte selline retseptivaba variant:

pastinaak ja naeris.jpg
Ehk pastinaak ja naeris

oun-porgand-kaalikas.jpg
Juurde porgand-kaalikas-õun

enne ahju.jpg
Kusagile vahepeale sai pannil kergelt pruunistatud kaelakarbonaadi viile, mõned küüslauguküüned ja sibulasektorid, soola ja tüümiani. Peale raputasin kaneeli. Ja ahju.

kartul küüslaugu ja võiga.jpg
Kõrvale kartul-küüslauk-tüümian-või koos surtsu soolaga, töötab alati :)

Malagani rõigas.jpg
Ja seltsiks eelnevale riivitud roheline ehk Malagani rõigas õli ja roosa soolaga.
Otsa sai see kompott küpsest peast kiiremini kui mina pilti teha jõudsin, nii et kes näha soovib, peab ise järele proovima!

Share Button

Ühe lõpp on teise algus

Kui kalendrisuve lõpuni on loetud tunnid, ei ole suvi veel surnud. Kaugel sellest. Tegin päeval aias tiiru ja mis selgus?

Enelas õitseb ja see ei ole mitte üks juhuslik ja ainus õiekobar, vaid sellised on enam-vähem iga oksa otsas.

enelas

Floks õitseb õndsalt teisel ringil:

floks
Ja muidugi sügiskrookused!

sügiskrookused

Ja siis tuli kõige suurem üllataja, maasikas! Märkasin õisi, mis ei ole midagi jalustrabavat, aga…

maasikas septembris
Lastel rõõmu kui palju :)

maasikasaak septembris

Samas on siiski ka palju sügist, vahtrad on puna-kollased, toomingad kipuvad raagu jääma ja sügisekuulutajad tuleb ka kohe-kohe põllult ära koristada.

muskaatkõrvits

Share Button

Toimekas vahetus

Täheldasin, et reedesest hommikust on märkamatult pühapäevane õhtu saanud. Kolme päeva sisse on mahtunud uhkelt mahlategu, kulli-tõrjet, kartulivõttu ja seenelkäiku.
Mahla ja siidrit peaks nüüd igast asendist jaguma ja üle jääma. Siidri teema on eriti põnev. No ikka see, et kas ja mis sealt siis lõpuks välja tuleb. Hoiame kursis ja kui kannatab joomist, siis kutsume proovima!
Kull on teine väga aktuaalne teema. Tundub, et tee on väga selge, sest kümmekond noorlindu on ta minema viinud. Täna lõpetasime kanaaia võrguga katmise ja juba ta oli platsis ja tahtis aeda maanduda. Ehmatas küll ja lendas minema, aga ju oli kõht väga tühi, sest üsna pea oli ta juba tibude aediku peal istumas. Õnneks on seal kindel traatvõrk peal ja kätte kedagi ei saa isegi hea tahtmise korral. Jälle leidis kinnitust, miks me ei saa kanu mahedana pidada- see eeldaks aedikut, kus ühe kana kohta oleks neli ruutmeetrit ja meie kanade arvu juures tähendaks see omakorda, et peaksime poolele põllule aia ümber ja võrgu peale vedama. Kurb, aga pidulik: meie kanad peavad leppima väiksema pinnaga, mis on turvatud ja neist ei saa kulli ega rebase kõhutäis.
Naabertalu kartul sai ka kenasti võetud, nii et põld on mugulatest puhas. Saak oli kena, tundus, et asjaosalised ise jäid ka rahule.
Ja seenele jõudsime Anniga ka. Väike tubli nelja-aastane ootas väga kannatlikult, kuni ma hommikused toimetused-talitused tehtud sain ja siis me läksime. Kõige uskumatum oli aga see, et peale lühikest juhendamist suutis ta oma ämbri erinevaid riisikaid täis korjata, millest ainult üks oli ussitanud ja viimane kui üks oli söögiseen! Nüüd ootame vihma ja uusi seeni ;)

vaike seeneline

Share Button

Noorperenaine aru pidamas, kumb kartul on suurem…

Noorperenaine aru pidamas, kumb kartul on suurem...

Kartul võetud ja tänasega ka sorteeritud ning keldris. Saagiga rahul, mugulaid oli sirgunud rohkem kui meie perele tarvis, seega kiiremad jõuavad midagi ka endale krabada!

Share Button

Saadaval kõrvitsad

Pakume pudel(ingl.k. butternut squash)-, muskaat- ja õlikõrvitsaid hinnaga 0.75 EUR/kg (tunnustatud mahetoodang). Küsi transpordivõimalust Tallinnasse!

Share Button